Info +372 635 6535
Kasulik teada
Kuidas mõõta enda tegelikku internetikiirust?
Peagi kõik lairiba juurdepääsuteenuse pakkujad tagavad maksimaalkiirustele lähedased kiirused vaid omas võrgus. Kiiruse mõõtmisel kindlasti tuleb pöörata tähelepanu, millise operaatori serveri poole test tehakse. Kiiruse mõõtmiseks kasutatakse netitestreid, üks populaarsematest netitestritest mida kasutajad usaldavad on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse veebilehel asuv netitester http://www.netitester.ee, mis aitab nii kodukasutajal kui tehnikul mõõta internetiühenduse kiirust kõikides Eesti internetivõrkudes.
Kõige korrektsema tulemuse saamiseks arvuti peab olema ainus, mis kodus internetiühendust kasutab (lülitage välja võrgust teised arvutid ja nutiseadmed), sulgege internetti kasutavad programmid ning avage kiirusetestiks uus brauseriaken.NB! Veenduge, et Windows Update, antiviirused ja teised tarkvarad ei ole alustanud automaatselt uuenduste allalaadimist, mis kindlasti mõjutavad Teie internetti kiirust.
Kontrollige kas olete ühendatud võrguga WiFi või kaabli kaudu!
KIIRUSETEST NÄITAB ÕIGET TULEMUST AINULT KAABLIGA!
Teostage testi mitu korda ja võtke arvesse mõõtmiste keskmine näitaja.
Alloleval pildil näete parempoolses alumises nurgas, et teenusepakkuja on AS Telset ning paremas poolses nurgas kelle serveri poole test tehakse (netitester.ee). Kiirused on:
Allalaadimine 1015.05 Mbps ja üleslaadimine – 962.35 Mbps, ping on 6 ms.
Kiirusetulemused kindlasti paljus sõluvad arvuti konfiguratsioonist. Teatud erinevus lepingulisest kiirusest on paratamatu, kiirusetesti tulemus võib erineda kuni 10% lepingu tingimustele vastavast kiirusest. Kui kiirusetest näitab õiget infot , jääb ühenduse aeglus arvuti/te või ruuteri taha. Kontrollige, et arvuti/id ei ole viirusega nakatunud, kas ühendus on aeglane ühes või mitmes arvutis. Juhul, kui ühendus on aeglane kõikides arvutites, veenduge, et Teie ruuter on töökorras ning võimalusel (kogenenud kasutaja) mõõtke kiirust enne ruuterit, otse teenusepakkuja poole.
Mis on Wi-Fi - on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis põhinevad IEEE 802.11 standardil. Nime Wi-Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. Wi-Fi võimaldab paljudel kasutajatel Wi-Fi-levialades samaaegselt luua juhtmevaba ühendus Internetiga. Kuidas Wi-Fi töötab? Tüüpiline raadiokohtvõrk koosneb ühest või mitmest pääsupunktist. Pääsupunkt edastab SSID. Standardi järgi koosneb see 1–32 tähemärgist, tavaliselt on selleks valitud sõna inimesele loetavas vormis. Paketid saadetakse teele iga 100 ms järel ehk 10 korda sekundis- plinkimine. Plinkimine toimub kiirusel 1 Mbit/s ja kuna see toimub ajaliselt väga kiiresti, ei avalda see üldisele jõudlusele mõju. Kui Wi-Fi kaardiga varustatud arvuti satub pääsupunkti teeninduspiirkonda, siis märkab Wi-Fi kaart pääsupunkti plinkimist, võib pääsupunktiga ühendust võtta ja nõuda endale IP-aadressi ning minna läbi pääsupunkti Internetti. Siit tuleb ka üks Wi-Fi-võrgu nimetusi "traadita Internet".
Eeelised: Põhiline Wi-Fi eelis on selles, et see võimaldab kasutada internetti ilma kaabelühenduseta. See võib vähendada võrgu juurutamise ja laiendamise maksumust. Wi-Fi-võrku on väga hea kasutada kohtades, kus kaabli paigaldamine on võimatu. Kuna Wi-Fi kasutab töötamiseks kõigile avatud raadiospektrit, siis ei pea kliendid selle võrgu kasutamiseks eraldi luba küsima. Veel on eeliseks ka see, et Wi-Fi-võrgud toetavad rändlust. See tähendab, et võrgu kasutaja võib liikuda ruumis oma vahendiga, millel on olemas Wi-Fi toetus, liikudes ühest pöörduspunktist teise. Wi-Fi-seadmed on laialdaselt kõigile kättesaadavad poodides ja kuna konkurents seadmete tootjate vahel on suur, on hind mõistlikult madal. Wi-Fi on erinevate standardite kogum, on ka väga tähenduslik eelis, sest see tähendab, et sama Wi-Fi-aparatuuri on võimalik kasutada paljudes riikides.
Puudused: Kõige suurem puudus on Wi-Fi leviala piiratus. Tavalise 802.11b või 802.11g standardit toetava ruuteri tööraadius on 100 meetrit õues ja 50 meetrit hoones. Ja elektromagnetilist kiirgust kiirgavad seadmed, näiteks mikrolaineahi, mis on paigaldatud Wi-Fi-aparaatide vahel, võivad signaali tugevust nõrgendada. Wi-Fi signaali on võimalik võimendada, lisades seadmele suurema antenni. Wi-Fi sagedusala ja kasutuspiirangud on riigiti erinevad, Euroopa riikides on lubatud 13 kanalit seega on võimatu hetkeolukorras leida häirevaba sagedusega kanal, eriti kortermajades, kus peagi igas korteris on ruuter. Veel üks puudus on praegu Wi-Fi-seadmetes kasutatav WEP-krüpteering, mis on väga kergesti lahti muugitav ja häkkeritel on väga kerge ligi pääseda kliendi andmetele.
Kasutusel on kaks sagedusstandardid 2,4 ja 5 GHz
2,4 GHz - 802.11b, 802.11g ja 802.11n on enim kasutatavad alamprotokollid. Jagatud 14 kanaliks 5 MHz vahedega, võimsusega kuni 100 mW (Euroopas). Kuna protokoll eeldab 25 MHz riba ühele kanalile, siis on tegelikult selles vahemikus vaid kolm iseseisvat kanalit (1, 6 ja 12). Euroopas tohib neist kasutada kanaleid 1–13.
5 GHz - 802.11a, 802.11h, 802.11 ja 802.11n. Sagedusvahemik 4915–5825 MHz on jagatud kanaliteks 5 MHz sammuga. Eri riikides lubatud piirkonnad on üsna erinevad. Euroopas lubatakse kasutada kanaleid vahemikus 48 (5240 MHz) kuni 140 (5700 MHz). Kasutusel müravabama sagedusvahemiku tõttu ja suurema lubatud võimsuse tõttu (kuni 1 W).*
**Kasutatud VIKIPEEDIA infomaterjale
